IKEA usub, et kodu peaks olema turvaline koht, kus kõigil on hea olla. Kuid kahjuks pole see alati nii. Iga kolmas Eesti naine on vähemalt kord elus kogenud partneripoolset vägivalda.
Seetõttu kutsusime lähisuhtevägivalla-alase teadlikkuse tõstmiseks ellu algatuse „Märka vägivalda“.
Tutvu algatusega
Lähisuhtevägivald tekitab doominoefekti, mis mõjutab terveid peresid, nõrgestab kogukondi ja kahjustab tervet ühiskonda. Sel aastal taaskäivitame teavituskampaania, milles juhime tähelepanu vägivalla õigustamiseks kasutatud levinud vabandustele, mis võivad mitte ainult abi saabumist edasi lükata, vaid ka näidata vägivalda tegelikust väiksemana ja panna probleemist mööda vaatama. Meie eesmärk on meelde tuletada, et lähisuhtevägivallale vastuastumine nõuab meie kõigi panust.
Liitu algatusega, hoia silmad lahti ja aita muutusele kaasa. Paremat igapäevaelu paljudele inimestele saame luua ainult üheskoos.
Mis on lähisuhtevägivald?
Lähisuhtevägivald leiab aset leibkonnas, peres või intiimsuhtes, mistõttu kaldutakse arvama, et tegu on pere siseasjaga. Aga tegelikult on lähedastevaheline vägivald terve ühiskonna probleem.Tervelt 88% Eesti elanikest ei nõustu väitega, et lähisuhtevägivald on kahe inimese omavaheline probleem, mida tuleks lahendada pereringis.
Eurobaromeetri soostereotüüpide ja naistevastase vägivalla uuring (2024).
Lähisuhtevägivalla liigid
Psühholoogiline vägivald
Tahtlik emotsionaalne väärkohtlemine või kontrolliv käitumine, mis kahjustab oluliselt inimese psühholoogilist terviklikkust kas sunni või ähvarduste kaudu.Seksuaalne vägivald
Igasugune kahjustav või soovimatu seksuaalkäitumine ja kellegi selleks sundimine, väärkohtlemine ja teised tegevused.Füüsiline vägivald
Teise inimese vastu suunatud tahtlik füüsiline vägivald või vägivaldne käitumine, mis põhjustab kahju ja hirmu.Majanduslik vägivald
Leiab aset, kui lähedane keelab või piirab ligipääsu rahalistele ressurssidele, tööturule või haridusele.
Ohumärgid
Kui kahtlustad, et su pereliige, sõber, tuttav, kolleeg, naaber või keegi teine võib olla sattunud vägivalla ohvriks, kuid sa pole selles kindel, siis mõtle, kas oled tema juures tähele pannud järgnevaid märke.Füüsilised
- Seletamatud marrastused, kriimustused või verevalumid
- Pidev hilinemine
- Partner või abikaasa helistab iga natukese aja tagant
- Ootamatud töölt puudumised või seletamatud haigused
- Muutused välimuses
- Arglikkus, ärevus või depressiivsus
- Pidev pingesolek või liigne muretsemine
- Söömis- või unehäired
- Püsivad ebamäärased tervisekaebused
- Keskendumisraskused
- Otsustusvõimetus
- Õudusunenäod
- Surma- või enesetapumõtted
Ohvrisüüdistamisega kaasnevad ohud
Ohvrisüüdistamine toob kaasa vägivalla eest vastutuse veeretamise ohvri õlule ja selle tagajärjed võivad olla kahjulikud.- See kahandab ohvri usaldus- ja turvatunnet, mis vähendab abi otsimise või vägivallast teatamise tõenäosust.
- See juhib tähelepanu vägivallatsejalt kõrvale.
- See põlistab valearvamust, et ohver on ise süüdi ja vastutab vägivallatseja käitumise eest.
- See võimendab ohvri enesesüüdistamist, mida vägivallatseja temasse sisendas, väites, et kõik on ohvri enda süü.
- See juhib tähelepanu vägivallatsejalt kõrvale, sest ei sea tema motiive, vastutust või tegusid kahtluse alla.
Mida teha, kui kahtlustad lähisuhtevägivalda?
- Ole lähisuhtevägivalla ohvriga rääkides sõbralik ja osavõtlik.
- Ära mõista ohvri tegusid või tegematajätmisi hukka. Ole kannatlik ja mõistev.
- Too välja, et vägivald ei ole ohvri süü.
- Ära kannusta ohvrit otsekohe tegudele asuma, ära survesta teda ega ole pealetükkiv. Las ta avab end talle sobivas tempos.
- Julgusta ohvrit otsima abi spetsialistidelt: politseilt, meditsiinitöötajatelt ja tugikeskustest.
- Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee.
- Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee.
- Sotsiaalkindlustusameti tugiliin vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00).
- Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.
Kott, mis püüab pilku. Et juhtida tähelepanu teemale, mis jääb tihti varju.
Lähisuhtevägivalla vastase teadlikkuse suurendamiseks ühendasime jõud Eesti disaineri Karl Korsariga, kes lõi meie „Märka vägivalda“ erikollektsiooni tarbeks oma isikupärases stiilis koti, mis väljendab vägivalla märkamise ideed.Koti disaini on peidetud sümboolsed sõnumid – näiteks silmamotiiv, mis õhutab silmi lahti hoidma ja vägivalda märkama. Sangade valmistamiseks kasutatud turvavööd tähistavad turvalisuse puudumist vägivallaohvrite elus ja vajadust muuta ühiskonna suhtumist, et pakkuda neile paremat kaitset.
Kanna kollektsiooni kuuluvaid kotte ja märki meeldetuletusena, et lähisuhtevägivalla ees ei tohi silmi sulgeda.
Kodu, ka ajutine, peab olema turvaline ja mugav. Lähisuhtevägivallast mõjutatud perede elutingimuste parandamiseks oleme nüüdseks värskendanud nii Tallinna Naiste Tugikeskuse kui ka Tallinna Naiste Kriisikodu eluruume, andes uue kuue rohkem kui 200 m2 elamispinnale. Ja see on alles algus.
Tallinna Naiste Kriisikodu
Selleks, et pakkuda lähisuhtevägivallast mõjutatud peredele hubasemaid elutingimusi, otsustasime värskendada Tallinna Naiste Kriisikodu eluruume. Uue värske välimuse said neli peretuba, kaks vannituba, esik ja köök-elutuba.Enne ja pärast
Tallinna Naiste Tugikeskus
Koostöös kohalike tugikeskustega saame vägivallast mõjutatud peredele luua kodusemad elamistingimused. Vaata, millise muutuse tegid läbi Tallinna Naiste Tugikeskuse ruumid, kus sisustasime uue köögi, esiku ja kolm peretuba.Enne ja pärast